Thursday, May 6, 2010

Nurmenukukeeks


5 muna
200g suhkrut
soola
150g võid
1 klaas jahu
1 tl küpsetuspulbrit
1-2 peotäit nurmenukuõisi
Vahusta munad koos suhkru ja soolaga tugevaks vahuks, sega juurde küpsetuspulber, jahu, sulatatud või ja nurmenukud. Vala võitatud keeksivormi ja küpseta 200 kraadi juures kuni 30 minutit.




Erinevad rahvad on uskunud nurmenukul olevat maagilisi võimeid. Eestlased viisid heinateo aegu "vete-emäle" kolm kanavarvast, et vihm ei teeks heinale liiga.

Inglastel elavad nurmenukkudes head vaimud-gnoomid. Kui kevadel täiskuu ajal jalutada metsaserval, võib kuulda igas kastepisaraga kaunistatud õies tärkava elu ja armastuse meloodiat.

Vanad slaavlased pidasid nurmenukku elu võtmeks, millega kevad avas tee rohelusse, kaunitar Flora hinge.

Taime ladinakeelne nimetus kajastabki esimest kevade kingitust. Primula on tuletatud sõnast esimene, veris-tõeline.

Nurmenukku kasvab meil metsaserval, hõredates metsades ja võsastikes. Raviks tarvitatakse lehti, õisi ja juuri. Meie rahvameditsiin tunneb nurmenukku, kui taime, "mis kahjulikud ained kehast välja ajab ja elu uuendab". Teed valmistati kuivatatud õitest ja joodi köha, rinnahaiguse, närvilisuse ja peapöörituse korral.

Tegelikult on tema toimeala laiem. Inimestel, kes kannatavad südamenõrkuse, unetuse või migreeni all, peaks olema oma koduapteegis nurmenukk. Hästi toimib nurmenukutee hingamisteede katarride, astma ja reumavalude ägenemise korral.

Kevadel on nurmenukk üks paremaid taimi üldise väsimuse, loiduse, nägemise nõrgenemise ja naha ainevahetuse häirete vastu. Tema lehti ja õisi võib hakkida salatitesse (näiteks koos võilillelehtede ja kasepungadega).

No comments:

Post a Comment

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...

LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...